Peipsi järve seire
Avaleht
Sissejuhatus
Peipsi järv
Valgla ja reostuskoormus
Looduslikud faktorid
Peipsi järve seire eesmärgid
Ekspeditsioonid ja uuritavad näitajad
Hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire
Hüdrokeemilise seire tulemused
Toiteelemendid
Vee läbipaistvus, pH
Hapnikusisaldus, orgaanilise aine sisaldus
Vee ioonkoostis
Ökoloogilise seisundi hindamine hüdrokeemiliste näitajate põhjal
Küsimused
Kasutatud kirjandus
Tagasiside õpiobjekti kohta
Küsimused
Peipsi järve inimtekkelise eutrofeerumise jätkumise oluliseks tõendiks on
*
fosforiühendite suhtes järveosade polaarsuse (erinevus vee kvaliteedis) suurenemine viimase kuueteistkümne aasta jooksul
üldlämmastiku kontsentratsiooni suurenemine kõigi järveosade vees viimase kuue aasta jooksul
erinevus lämmastiku ja fosfori pikaajalistes tendentsides
Peipsi järve seiret on vaja selleks, et...
*
saada informatsiooni hetkeseisundi kohta
olla pidevalt informeeritud järve ökoloogilisest seisundist, selle muutustest ja muutuste suundadest
täita rahvusvahelisi kohustusi piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede konventsioonide raames
Peipsi järve ökoloogilist seisundit mõjutab
*
inimtegevus Peipsi järve valglas, mille tagajärjel toimub veekogu rikastumine toitesooladega
aastast aastasse varieeruv toiteainete reostuskoormus
inimtekkeliste ja looduslikke survetegurite koosmõju
Aastate 2006-2010 vegetatsiooniperioodi keskmiste üldfosfori kontsentratsioonide järgi oli Peipsi Suurjärve, Lämmijärve ja Pihkva järve ökoloogiline seisund vastavalt
*
hea, halb, väga halb
kesine, kesine, halb
halb, halb, väga halb
Miks Peipsi lõunapoolsete osade toiteainete sisaldus on alati kõrgem olnud kui Peipsi Suurjärves?
*
Submit