Peipsi järve ökoloogilise seisundi hindamine
Kontsentratsioonid võivad aastast aastasse varieeruda tingituna looduslike tingimuste muutlikkusest. Nt. 2004. aasta vihmase ja jaheda ning 2005. aasta kuuma ja kuiva suve andmete võrdlus näitab, et fosforisisaldus vees võib erineda kuni 2 korda. Järve ökoloogilise seisundi ilmast tingitud suure loodusliku varieeruvuse tõttu kasutatakse geomeetrilisi keskmisi väärtusi viieaastaste perioodide (pentaadide) kohta.
Kuna foonitingimused on järve lõunapoolsetes osades oluliselt erinevad, siis ei saa neid allutada hinnangute andmisel Peipsi s.s. (Suurjärvega) samadele kvaliteedi kriteeriumitele. Lämmijärve ja Pihkva järve jaoks kehtestati eraldi kvaliteediklasside piirid selleks, et arvestada nende järvede looduslikke erisusi. Hinnangute andmisel tuleb lähtuda pikemaajalistest trendidest. Kõike ülevalpool öeldut arvestati keskkonnaministri määruses „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja seisundiklasside hindamise kord“, mille järgi hinnatakse Peipsi ökoloogilist seisundit. Ökoloogilise seisundi hindamise aluseks on järgmised kvaliteedielemendid: fütoplankton, suurtaimed ja füüsikalis-keemilised näitajad. Tabelis 1 on esitatud väljavõte ülevalpool nimetatud määrusest - antud füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi hinnatakse Peipsi ökoloogiline seisund.
Kuna foonitingimused on järve lõunapoolsetes osades oluliselt erinevad, siis ei saa neid allutada hinnangute andmisel Peipsi s.s. (Suurjärvega) samadele kvaliteedi kriteeriumitele. Lämmijärve ja Pihkva järve jaoks kehtestati eraldi kvaliteediklasside piirid selleks, et arvestada nende järvede looduslikke erisusi. Hinnangute andmisel tuleb lähtuda pikemaajalistest trendidest. Kõike ülevalpool öeldut arvestati keskkonnaministri määruses „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja seisundiklasside hindamise kord“, mille järgi hinnatakse Peipsi ökoloogilist seisundit. Ökoloogilise seisundi hindamise aluseks on järgmised kvaliteedielemendid: fütoplankton, suurtaimed ja füüsikalis-keemilised näitajad. Tabelis 1 on esitatud väljavõte ülevalpool nimetatud määrusest - antud füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtuste järgi hinnatakse Peipsi ökoloogiline seisund.
Tabel 1. Peipsi järve ökoloogiliste seisundiklasside piirid vastavalt Keskkonnaministri määruses „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja seisundiklasside hindamise kord“
toodud füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtustele (analüüsitud proovide geomeetriline keskmine)
toodud füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtustele (analüüsitud proovide geomeetriline keskmine)