Peipsi järve seire vajalikkus
Eesti ja Venemaa piiril paikneva järve seire teostatavus eeldab tihedat koostööd rahvusvaheliste konventsioonide ja kahepoolsete kokkulepete alusel. Põhidokumentideks on:
Seega on Peipsi järve seire üheks eesmärgiks Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede konventsiooni raames. Järgnevalt on loetletud ka teised Peipsi seire eesmärgid:
- Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise 1992. a. konventsioon.
- Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni 1999 a. vee ja tervise protokoll.
- Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö 1997. a. kokkulepe.
- Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vaheline Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö 1994. a. kokkulepe.
Seega on Peipsi järve seire üheks eesmärgiks Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede konventsiooni raames. Järgnevalt on loetletud ka teised Peipsi seire eesmärgid:
- Analüüsimetoodikate ühtlustamine ja võrdlusanalüüside läbi viimine Vene poole laboriga;
- olla pidevalt informeeritud Peipsi järve ökoloogilisest seisundist hüdrobioloogiliste ja hüdrokeemiliste näitajate alusel nii Eesti kui Vene poolel;
- hinnata andmete põhjal Peipsi järve ökoloogilist olukorda ning selle alusel prognoosida võimalikke muutusi ja kriisisituatsioone;
- täiendada olemasolevaid pikaajalisi andmeridu Peipsi järve kohta ökosüsteemis toimuvate pikaajaliste muutuste suuna ja seaduspärasuste väljaselgitamiseks. Peab mainima, et Peipsi on üks väheseid järvi Euroopas, mille kohta on kogutud nii ulatuslik andmestik: hüdrokeemiliste uuringutega alustati 1950ndatel. Vee-elustiku süstemaatilised uuringud algasid 1960ndatel. Kõike pikema uurimisajalooga on aga hüdrometeoroloogia (üle 100 aasta).